Tere tulemast!

Kellele ja milleks

Ühingu eesmärk on koondada eelkõige Tallinnas ja Harjumaal elavaid vaegkuuljaid. Kuulumine ühingusse võimaldab:

  • saada vajalikku informatsiooni kuulmispuudest ja võimalustest, kuidas vähendada kuulmisvaegusega kaasnevaid probleeme;
  • saada teavet abivahenditest, sotsiaalabist ja rehabilitatsioonist;
  • osaleda teabepäevadel, infoüritustel, kokkutulekutel;
  • muutuda ühiskondlikult aktiivseks ja oma eluga paremini toimetulevaks;
  • saada soodushinnaga kuuldeaparaadi patareisid;
  • saada infolehte AURIS;

Ühingu missioon ja visioon ning arenguplaanid on kirjas arengukavas. Loe ka ühingu tekkimise ajaloost.

Vaata meie ühingut ja pakutavaid võimalusi tutvustavat voldikut (PDF), vene keeles (PDF).

Uudised

Aktiivsusgrupid

3. veebruar 2016 | 1 kommentaar

Aktiivsusgrupid kuuldeaparaatidele

Grupp 1

  • kasutus keskmiselt 1-5 päeva nädalas,
  • keskmiselt vähemalt 2h päevas
  • kasutuskeskkond eeldab igapäevategevustes lihtsat suulist suhtlust.
  • Kuuldeparaadi piirhind 288€, millest 90% maksab riik, isiku omaosalus on 10%.
  • Isiku omaosaluse miinimum 7€.
  • Abivahendi kasutusaeg 4-8 aastat.
  • Abivahendi määrab Audioloog või Nina-kõrva-kurguarst.

Grupp 2

  • kasutus vähemalt 5 päeva nädalas, keskmiselt 8h päevas, iganädalaselt vähemalt kolmes kasutuskeskkonnas
  • kasutuskeskkond eeldab igapäevaselt vähemalt 4h suulist suhtlust ning Seab aparaadile keerukamatest suhtlussituatsioonidest (õppetöö, töö vm raames) Tingituna lisanõudeid.
  • kasutaja on tööturul ja/või õppes aktiivne.
  • Kuuldeparaadi piirhind 680€, millest 90% maksab riik, isiku omaosalus on 10%.
  • Isiku omaosaluse miinimum 7€.
  • Abivahendi kasutusaeg 4-8 aastat.
  • Abivahendi määrab Audioloog või Nina-kõrva-kurguarst.

 

Abivahendite süsteemi korraldus

Alates 01.01.2016 muutus põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, eesmärgiga muuta teenus inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamine kiiremaks. Käesoleva aasta 1. jaanuarist tegeleb abivahendite teenuste korraldamisega Sotsiaalkindlustusamet.
Järgnevalt on selgitatud muudatustega seotud teenuste korraldust.

Isikliku abivahendi kaart

Kehtiva isikliku abivahendi kaardi omanik, kellel on olemas kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus, võib koheselt pöörduda abivahendi saamiseks abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole.

Isik, kes taotleb isikliku abivahendi kaarti esmakordselt või selle duplikaati, peab pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole, kellele saab vastava taotluse esitada e-posti või posti teel või pöördudes Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Kaardi taotlemiseks posti või e-posti teel tuleb täita taotluse vorm ja lisada taotlusele koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani esilehest, kus on kirjas isikuandmed, ja lehest, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Isikliku abivahendi kaardi taotluse vorm on leitav SIIT, selle juhend SIIT ning klienditeeninduste asukohad koos lahtiolekuaegadega leiab SIIT.

Isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks klienditeeninduses tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus, välismaal õppiv 18-26-aastane inimene peab lisaks isikut tõendavale dokumendile võtma kaasa koolitõendi. Kaardi taotleja esindamise korral peab esindajal kaasas olema enda kehtiv isikut tõendav dokument, esindatava arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus, välismaal õppiva 18-26-aastase isiku koolitõendi.

Isikliku abivahendi kaardi taotlemise aluseks peab olema inimesel õigustatus, arstitõend või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud vajadus abivahendi järele. Üleminekuperioodil ei pea olema abivahendi vajadus määratud ISO-koodi täpsusega, kuid peab olema üheselt arusaadav, millist abivahendit isik vajab.

Õigustatud isikud abivahendi taotlemiseks:
• kuni 18-a laps;
• kuni 18-a puudega laps;
• 18 – 63-a tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 % või enam;
• 18-a ja vanem puudega isik enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostuks;
• alates 18-a tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;
• 63-a ja vanem vanaduspensioniealine isik;
ning lisaks
• isik, kes vajab rinnaproteesi;
• isik, kes vajab silmaproteesi;
• isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks.

Abivahendite rahastamine

Tööealiste isikute (18-63-aastased) eest toimub riigi poolse osaluse tasumine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, millega käib kaasas vastav aruandlus. Seega on riigi poolse osalusega tööealisel abivahendi saajal kohustus ettevõttes täita tööhõive ja koolitusel/kursusel osalemise ankeet või vastata suuliselt ettevõtte esindaja poolt esitatud küsimustele. Andmete avaldamisest keeldumise korral tuleb ettevõttes täita ja allkirjastada keeldumise avaldus.

Laste ja vanaduspensioniealiste inimeste eest toimub riigi poolse osaluse tasumine riigieelarvest.

Ettevõttesse pöördumine

Inimene, kellel on kehtiv isikliku abivahendi kaart, võib pöörduda abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole. Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel ning inimesel on õigus pöörduda talle sobiva ettevõtte poole. Sotsiaalkindlustusametiga lepingu sõlminud abivahendeid müüval ja üürival ettevõttel on õigus teostada tehinguid riigi poolse osalusega. Nimekiri ettevõtetest on leitav SIIT.

Kui kehtivale isikliku abivahendi kaardile ei ole märgitud kaardi kehtivuse tähtaega, peab inimene ettevõttesse pöördumisel kaasa võtma töövõime kaotuse ja/või puude tuvastamise otsuse (välja arvatud vanaduspensioniealine isik).

Järjekorrad
Uue määruse järgselt on määratud igale abivahendi grupile eelarve. Kui konkreetse abivahendi eelarve on lõppenud, on inimesel võimalik ennast ettevõttes suulise sooviavalduse alusel järjekorda lisada. Järjekordi on üks ning inimesel ei ole vaja end lisada sama abivahendi saamiseks mitmes ettevõttes järjekorda. Järjekorra saabumisel saadab Sotsiaalkindlustusamet inimesele posti teel järjekorra saabumise teate, mille järgselt peab inimene 60 päeva jooksul pöörduma endale sobiva abivahendit pakkuva ette poole ning võtma kaasa:
• saabunud järjekorra teate
• isikut tõendava dokumendi
• isikliku abivahendi kaardi
• arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani.

Ettevõte väljastab abivahendi ainult järjekorra teate ettenäitamisel.

Erandkorras abivahendi ostmisel või üürimisel tasku maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotlemine – erimenetlus

Erimenetlust on õigus taotleda juhtudel, kui inimene taotleb:
• omaosaluse vähendamist, kuna isikul on tulenevalt majanduslikust olukorrast raske omaosalust tasuda (vajalik isiku selgitus);
• uut abivahendit enne talle hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu (abivahend on sobimatu tervislikel või temast mitteolenevatel põhjustel) – vajalikud isikupoolsed selgitused/põhjendused;
• abivahendit, mis puudub riigi poolt osaliselt hüvitatavate abivahendite loetelus (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
• abivahendit, mille puhul on abivahendite loetelus piirhinna kohta märgitud „eritaotlus“ (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
• kasutusaja piirlimiidi suurendamist (põhjendatud vajadus diagnoosist või funktsioonihäirest tulenevalt);
• abivahendi piirhinna ühekordset suurendamist (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
• erimenetlust mõnel muul juhul.

Erimenetlust taotledes on vajalik esitada arstitõend või rehabilitatsiooniplaani esileht koos isikuandmetega ning leht, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Erimenetluse taotlus on kättesaadav SIIT või Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Taotlust on võimalik esitada posti, e-posti teel või SKA klienditeeninduses.

Sotsiaalkindlustusamet teeb erimenetluse taotluse osas kas rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 kalendripäeva jooksul. Vajadusel kaasab Sotsiaalkindlustusamet erimenetluste käigus eksperte (nt Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse), kes aitab ja nõustab abivahendite vajaduse tuvastamisel ja vajaduse hindamisel.

Erimenetluse otsus saadetakse taotlejale posti teel, mis tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa võtta. Ilma erimenetluse otsuseta ei saa ettevõte määruse tingimustega mitte kooskõlas olevat abivahendit väljastada. Samuti peab kaasa võtma arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani ning isikut tõendava dokumendi.

Sotsiaalkaitseministri määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendite kaardi andmed“ koos selle juurde kuuluva abivahendite loetelu lisaga leiab Riigi Teatajast SIIT.

Juhul, kui isik vajab abi abivahendi väljavalimisel, hinnapakkumiste küsimisel, erimenetluse vajaduse täpsustamisel, on inimesel õigus pöörduda Astangu Keskkonnakohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse poole üldnumbril 687 7231 või kirjutada aadressil kat@astangu.ee.

Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab:

E-post:
info@sotsiaalkindlustusamet.ee
abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee

Infotelefon: 16106

Info on võetud siit

Leinateade

24. jaanuar 2016 | 1 kommentaar

IN MEMORIAM

image

Uno Taimla 6.01.1935- 23.01.2016.

Laupäeval, 23.jaanuaril lahkus meie seast legendaarne Eesti Vaegkuuljate Ühingu looja ja esimene juht Uno Taimla.

Olles aastaid Eesti Kurtide Ühingu aseesimees, märkas Uno, et kõik vaegkuuljad ei integreeru kurtidega ja vastupidi. Uno alustas vaegkuuljatele oma organisatsiooni rajamist ning 6.märtsil 1993. aastal toimus Tallinnas Eesti Vaegkuuljate Ühingu (EVKÜ) asutamiskoosolek. Vastloodud ühingu esimeheks valiti Uno Taimla ning selle organisatsiooni juhatuse esimees, vahel ka aseesimees oli ta kuni 2013. aastani.

22.02.2006.a anti Eesti Vabariigi Presidendi poolt Eestimaa vaegkuuljate eestseisjale – Uno Taimlale üle Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.

Lisaks vaegkuuljate ja teiste puuetega inimeste probleemide lahendamise tundis ta ka ärksat huvi maailmasündmuste vastu ja elas hingega Eesti arengule kaasa. 2003.aastal kirjutas asutajaliikmena alla Eesti Klubi asutamisdokumendile ja oli selle ühingu aktiivne liige. Kõigi nende tööde kõrval jätkus tal aega ning organiseerimisvõimet oma pere, sõprade ja kolleegide jaoks.

Eesti Vaegkuuljate Liit langetab leinas pea Uno Taimla ees, kes suutis järgida oma kutsumust kõigi olude kiuste, kutsumust olla õigluse eest võitleja ja jääda kuni lõpuni iseendaks. Tunneme kaasa Uno pereliikmetele, abikaasale, tütrele, pojale ja lapselastele.

Vaegkuuljad.ee

Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing leinab pikaaegset juhatuse liiget Uno Taimlat. Ta oli meile väga suureks eeskujuks.

Ma mäletan esimest kohtumist Unoga väga hästi ja need sõnad jäävad alatiseks meelde kui ma mõned aastad tagasi Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühinguga ühinesin “Ühingule tuleb tagasi anda ka, mitte ainult sealt saada”. Ja seni olen ma ka nii toimetanud. Uno sa jääd alati meiega.

Mallori Lemsalu

Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu esimees.

Nõmme lumepark 2016

20. jaanuar 2016 | 3 kommentaari

Kuna talv algas 2016 aastal väga valgelt ja lumiselt siis tekkis huvi lumelaua sõitu proovida. Mitte niisama sõitmist vaid ikka mõnusa õppega.  Huvi sai alguse 2015 -ndal aastal. Siis oli väga kehv talv aga sai kohtutud ühe lumelaua kooli profiga ning sealt see huvi.

Jaanuaris rääkisin veidi hindadest ja sain teada, et saame koolituse küll lumekool.ee. Muidugi tundus algus summa veidi krõbe ning see olevat niigi soodne pakkumine.  Kuid mõtlesin, et äkki saab veel soodsamalt kui otse küsida kuskilt kus on mäed ja instruktorid. Kirjutasin www.nommelumepark.ee/ ning rääkisin oma huvist, et vaegkuuljad sooviksid veidi sõita ning õppida. Summa ei olnudki nii väga suur aga soodsam kui eelmine pakkumine. Muidugi, eks ma ise panin ju grupi kokku ka ise. Kuid see pakkumine mis me saime http://www.nommelumepark.ee/ -st hämmastas isegi mind. Saime erand korras erand pakkumise kogu varustus + mäepilet TASUTA. Maksma pidime ainult koolituse eest. Sellist super pakkumist muidugi ei saa jätta kasutamata.

Algul oli huvi vaegkuuljate seas suur. Kuid mida päev lähemale, seda enam inimesi kahjuks ütles ära. Aga kohad said täidetud tänu aktiivsetele osalistele ning lõpuks panin ka oma 4 ja 5 aastased lapsed lumelauale. Kus juures nad said esimese korra kohta paremini hakkama kui mina. Mingit jorinat ma ei kuulnud ka, ju neile meeldis seal väga. Pärast olid muidugi väga läbi ka. Ise ma sain harjutada tänu sellele, et meil oli lausa 2 instruktorit, kellest oli palju abi. Sai mitu võtet selgeks kuidas alustada tõusmist ning pidurdamist ja lõpuks sõitu ka veidi. Muidugi oli esimene kord päris raske ja täpselt sama hull kui ma ootasin aga tänu headele instruktoritele lumelauaga sõidu huvi säilis, nii et ma käisin paar päeva hiljem kohe mitu tundi sõitmas. Proovisin kõik asjad uuesti läbi ning valisin uusi tasemeid. Läksin lastemäe tippu ja sõitsin sealt paar korda alla. Muidugi ärardusid enamus korrad kuid mida edasi seda vähem kukkusin. Eks ma jälgisin teisi ka kuidas teised liiguvad. Pärast isegi julgesin laud all trossiga üles sõita.

Kokkuvõttes on mul siiamaani tänu meeldivatele lumelaua fanaatikutele siiamaani huvi väga suur.  Ees on veel reis Himosele 5-7.veebruar. Proovin ennem seda veel korra Nõmmel sõita ning kui julgen sealt suurest ja järsust mäest alla sõita. Eks ennem on vaja väiksel mäel veidi soojendada.

Seega soovitan kõigil kindlasti lumelauaga sõit ära proovida!

Aga suurtänu teile Nõmme lumelauapark.

Esimene lumelaua päev

Esimene lumelaua päev

Teine lumelaua päev

Teine lumelaua päev

Training Course “New Horizons in Human Rights Education “Tirane,Albania 2014

2. veebruar 2015 | 2 kommentaari

Albaania, Tirana 2014
Meie seiklus Erasmus Programmiga läbi THINK Eesti MTÜ algas väga ootamatult. Ettepaneku Albaaniasse koolitusele minna saime napilt kuu enne koolituse algust. Valikuvariandina oli ka selline riik nagu Türgi, kuhu ma veel kahjuks või õnneks jõudnud pole, aga siiski, et Albaaniasse kohale jõuda, selleks tuli minna läbi Türgi. Nimelt sai Istanbuli imetletud vahepeal rahvusvahelisest tsoonist.
Albaania tundus kohe huvitav ning lausa kutsus end valima, sest ma ei tea just väga palju eestlasi, kes seal enne käinud oleks. Ja neid, kes seal on viibinud, on seda just läbi Erasmus Programmi.
Meie teekond sinna ja tagasi oli üsna pikk ja keeruline, kuna nii hilja reisi planeerides eriti soodsaid pileteid enam saada polnud. Meie reis algas laevasõiduga Soome. Abikäe ulatas kohe Viking Line, kes tegi laevapiletitele väga soodsa pakkumise. Hommikusöögid Viking Line pardal olid kõige rikkalikumad. Helsingi Lennujaamas tuli veidi oodata, üsna ruttu saime siiski Istanbuli lennule. Ka Istanbulis ei pidanud kaua ootama ja hopsti varsti olimegi kohal – Albaania pealinnas Tiranas. Kokku ajakulu 13 tundi. Taksosõit lennujaamast hostelisse maksis kolmele inimesele 24 eurot. Tiranas ootas meid ees 30 kraadine palavus. Eestis oli just samal ajal juunikuiselt 0 kraadi sooja. Seega mõnus suvi oli meie jaoks alanud varem.
Esimesed päevad olid pigem olukorraga tutvumiseks. Koolituse teema oli „Uued horisondid inimõigustes“ (New horizon in Humar Rights). Koolituse käigus pidime erinevaid inimõiguste teemalisi ülesandeid lahendama, mis esialgu ei olnud väga kerged, kuid mida rohkem me nendega tegelesime ja sellel teemal arutlesime, seda kergemaks asi läks. Osalejaid oli nii kohalikke, Türgist, Makedooniast, Kosovost, Itaaliast, Bulgaariast, Serbiast ja Eestist. Kirju seltskond, aga omavaheline läbisaamine oli väga hea ning probleeme ei esinenud.
Majutus, toitlustus ja koolitus toimus kõik ühes kohas – hostelis „My Hostel“. Õnneks saime ülesannete täitmise käigus ka tutuvuda Tirana linnaga, samuti õnnestus meil viibida ühel koolituspäeval ka kõrgel mägedes. Meelelahutusena sõitsime köisraudteega, mille teekond oli päris pikk. Üheotsasõit kestis peaegu 15 minutit. Mägedes oli õhk suhteliselt hõre ning ilm väga palav, siis mõjus see rängalt just kohaliku piirkonna inimestele – mõnel läks bussiga mäkkesõites süda pahaks,üks tütarlaps lausa minestas. Lisaks külastasime ka kohalikku romade (mustlasrahvaste) MTÜ-d, mis jättis nendest väga hea mulje. Õppetoad (workshop) toimusid kõik inglise keeles. Inglise keelt rääkisid kõik üldiselt väga heal tasemel. Üllatas see, et vene keelt oskasid osalejatest vaid bulgaarlased. Kuna kohalikke oli ka päris palju, siis muidugi räägiti omavahel ka albaania keeles. Meil käisid ka külalisesinejad. Ülesannete täitmisel moodustati grupid erinevates rahvustest. Nii sai kõikigega piisavalt palju suheldud ja oma avamust avaldada. Kõige lahedam ja meeldejäävam oli muidugi kultuuriõhtu, kus iga riigi esinajad pidid pakkuma oma traditsionaalseid sööke-jooke. Meil endal olid kaasas liköör Vana Tallinn, rukkileib, vürtsikilud ja loomulikult Kalevi šokolaad ning lisaks mõned meened.
Õnneks leidsime ka võimalusi linnaga tutvumiseks. Seda sai teha lõunaks antud vabal ajal ning peale koolitust õhtusel ajal. Järgmisel korral tuleb olla targem, et kultuuri ja riiki rohkem näha, siis tuleks mõnest õppetöö tunnist lihtsalt kõrvale hiilida. Bulgaarlased kasutasid usinasti seda võimalust, ühel päeval käisid näiteks balletti vaatamas. Meie olime kahjuks liiga viisakad ja juhtuski nii, et ujuma me ei jõudnudki. Tirana asub merest umbes 70 km kaugusel, selleks oleks tulnud eraldi lausa vaba päeva varuda. Kahjuks selleks meil aega enam ei olnud.
Albaania kohta võib öelda, et eelarvamusi ja hirmujutte on sellest riigist palju olnud, kunagi oli see ka sõjapiirkond. Avastasime siiski, et õhtul ringi liikudes oli meil isegi turvalisem tunne kui Eestis. Soovitan julgelt kõikidel huvilistel kõhklematult Albaaniat külastada. See riik jättis meil sügava mulje ning kunagi tahaks kindlasti sinna tagasi minna, et vaadata seal ka mujal ringi. Tirana linn nägi väga kena välja. Liikluses valitses täielik kaos – kehtis suurema ja tugevama õigus. Teele tormata ei tasu, kuna kohalikud pole harjunud pidurdama. Õnneks ühtegi õnnetust me seal ei näinud.
Hinnatase olid natuke madalam kui Eestis. Väljas söömine oli seal suhteliselt odav.Nii mõnelgi õhtul nautisime kohalikku toitu. Motellis saime süüa 3 korda päevas ja päris hästi. Ka kaubandusega sai tutvutud, suur moodne ostukeskus asus kesklinnast veidi väljas – bussiga 15 minuti kaugusel.
Temperatuur oli juunikuus jaanipäeva aegu terve nädal 23-35 kandis. Öösel alla 20 ei langenud kordagi. Reisikulud kokku olid iseenesest päris suured, kuid kuna Erasmus Programm seda toetas, siis maksti 70% summast kinni. Kokku läks meil see õppereis maksma umbes 170 eurot inimese kohta.
Jäime kõik selle reisiga rahule ja soovitame kõikidel kindlasti seda võimalust ka kasutada!

Täname www.think.ee

1. Ümbrikusse sai jätta teistele osalistele kirju

Postkast, kuhu sai jätta teistele sõnumeid/meeneid

2. Meie oma ühingust

 

Meie oma üningust

 

3. Pilt linnas

 

Pilt linnast

 

4. Kes Kuhu Kuna?

Kes Kuna Kuhu

5. Äpardused

 

Äpardused

 

6. Kultuuriõhtu

Eestit tutvustav õhtu

Toimunud spordiüritus -Taktikalise laskmise keskuses -2014

25. jaanuar 2015 | Kommenteeri

Novembris toimus meil tore spordiüritus – relvadest laskimine Taktikalise laskmise keskuses.
Osavõtjaid oli nii nooremaid kui ka soliidsemas vanuses.
Esmalt oli vaja leida üles ürituse toimumise koht, mis ei olnud just kerge ülesanne. Ühtäkki leidsin ennast olevat piiritsoonis. Ilmselt, kui oleks veel edasi sõitnud, siis oleks varsti juba piirivalvur saanud oma laskmisharjutusi teha. Selgus tõsiasi – GPS -i ei tasu 100% usaldada. Õnneks oli lasketiir siiski seal samas lähedal, natuke tagasisõites esimese nurga taga.
Osa rahvast oli juba kohale jõudnud, mõningad hilinesid. Esmalt tuli kõigil läbi lugeda ohtusjuhend, täita vajalikud paberid ning need allkirjastada, et igaüks vastutab ise, kui relv näiteks vales suunas liikuma peaks või muud sellist juhtuma peaks.
Õnneks jäid kõik ellu!
Lasketiirus oli nii väiksemaid kui suuremaid relvi, sai proovida nii snaipri relva, pumppüssi kui ka püstoleid. Kõigepealt instrueeriti kuidas relva käes hoida ja kuidas mitte, kandma pidi nii prille kui ka kõrvaklappe. Osalejatest moodustati kaks rühma ja laskmine võis alata. Alustasime muidugi kergema paugu ja tagasilöögiga relvadest. Laskmise ajal olid algul kõigil naeratused näol, kuid mida edasi, seda enam loobujaid hakkas tekkima. Õnneks mitte palju (2-3). Laskmisstiile oli erinevaid – mõned lasid silmad kinni, mõned harrastasid vesterni stiili, mõni võttis malli Rambo tegelaskujust.
Tulemuseks võib öelda nii, et märk lendas mitu korda ka maha. Kõige täpsem relv oli ilmselt snaipri oma. Hiljem sai relvi ka lähemalt vaadata, katsuda ja uurida. Enne muidugi küsisime, et kas need ikka on laadimata. Kinnitati, et on ohutud. Tegime ka grupipildi ning lahkusime enesekindlamatena ja rahulolevatena.

Relvade nimekiri:
1. Summutiga püstol Ruger 5 lasku
2. 9mm püstol lasersihikuga 5 lasku
3. Kalashnikov 5 lasku
4. Pumppüss 5 lasku
Eks muidugi oleks soovinud veel muidki “abivahendeid” proovida, aga kõigeks polnud lihtsalt aega. Las järgmiseks korraks ka jääb midagi. Statistikat me seekord ei teinud ning ka parimad laskjad jäid valimata. Võidust tähtsam on ikkagi osavõtt! Tänud kõigile, kes sellel toredal üritusel osalesid!

Mõned pildid vahvast päevast.
Laske huvilised Relvad Instruktaaž Summutiga pole heli nii kõva Täihtsaim on ikkagi osavõtt

Püsis kohapeal küll!

Läheb laskmiseks