Jõustuvad muudatused puudega inimeste toetustes

1.oktoobrist jõustub puudega tööealiste inimeste puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korra muudatus.

Seni määrati tööealisele inimesele puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi vajadusest ning kõik ühesuguse puude raskusastmega tööealised inimesed said ühesugust sotsiaaltoetust. Uue korra järgi määratakse puudega täiskasvanu toetus lähtuvalt puudest tingitud lisakuludest. Toetuse suurus ei sõltu puude raskusastmest.  Tööealisele puudega inimesele määratakse toetus, mis jääb sel aastal 260 ja 840 krooni vahele.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnul tunnistavad ka puudega inimesed ise, et praegune toetuste määramise kord neid ei rahulda. „Näiteks ratastoolis või pimeda inimese elu kvaliteet võib olla väga erinev. Sõltuvalt sellest, kas tal on võimalik kasutada eritransporti, tehnilisi abivahendeid või juhtkoera, on ka lisakulu erinev. „Seetõttu hakatakse toetusi määramisel rohkem arvestama puudest tulenevaid lisakulusid,” lisas Rahuoja.

Puude raskusastme määramisel tuleb pöörduda pensioniametisse ja täita ekspertiisitaotluse vorm.  Ekspertiisitaotluse vorm on nüüd mahukam ja üksikasjalikum. Taotluse täitmisel aitab pensioniameti klienditeenindaja. Uut korda rakendatakse ekspertiiside puhul, mida taotletakse alates 1.oktoobrist.

Tööealistele isikutele, kellele on puude raskusaste tuvastatud enne 1. oktoobrit, jätkatakse toetuse määramist endises suuruses määratud tähtaja lõpuni. Puudega laste ja puudega vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuste määramise korras muutusi ei ole.

Ka püsiva töövõimetuse taotlemiseks tuleb 1.oktoobrist pöörduda pensioniametisse ja mitte enam arsti poole. Siiski tuleb tähelepanu pöörata sellele, et viimasest arsti külastusest ei tohi olla möödas rohkem kui kolm kuud, vanemate andmete korral ei saa püsivat töövõimetust tuvastada.

Muudatused töötati välja koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega.

Küsimuste korral puude tuvastamise või püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta palume pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse infotelefonil 16 106.

Eli Lilles, Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

Eli.Lilles@sm.ee

www.sm.ee

Lisainformatsioon:

* Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse kõigile Eesti elanikele, kui neil on tuvastatud lisakulutusi põhjustav keskmine, raske või sügav puue.
* Toetused tööealistele on hetkel: keskmine puue 260 krooni; raske puue 520 krooni ja sügav puue 840 krooni kuus.
* Tööealiste toetusi saavad inimesed 16-aastast  kuni pensionieani.

18 – 62-aastasi puudega inimesi on Eestis 38 725; neist keskmise puudega 15907, raske puudega 18 895 ja sügava puudega 3923 inimest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse järgmisi toetusi:

Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16-eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Alates 1. oktoobrist 2008. aastal on määratakse toetus suuruses 260 – 840 krooni kuus sõltuvalt puudest tulenevatest lisakuludest.

Tööalase täiendamise korral on puudega inimesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.

Töötavatele puuetega inimestele makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul töötamistoetust kuni 4000 krooni kolme kalendriaasta kohta.

Rehabilitatsioonitoetust saavad taotleda 16-65-aastased puudega inimesed ning seda makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 800 krooni aastas.

Ühele puuetega abikaasadest või last üksi kasvatavale puudega inimesele makstakse kuni lapse 16 aastaseks saamiseni puudega vanema toetust 300 krooni lapse kohta kuus. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse toetust 19 eluaastani.

Puudega lapse toetust makstakse kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.

Õppetoetust 100-400 krooni kuus saavad 10.-12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored vastavalt puude tõttu tekkinud tegelikele lisakulutustele. Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. 2008. aastal on see keskmise puude korral 200 krooni, raske puude korral 420 krooni ja sügava puude korral 640 krooni kuus.