Kuulmisnõustamine

Raamat kuulmisnõustamisest (PDF – lae alla)

Eessõna

Käesolev brošüür on koostatud eesmärgiga valmistada ette vabariiklik kuulmisnõustamisteenuse strateegiline plaan. Selleni
jõudmiseks püüdsime:

• planeerimisprotsessi käigus leida ühist keelt, ühtset mõistetesüsteemi;
• tuua välja vaegkuuljate kuulmispuudest tingitud probleeme,
• otsida neile lahendusi;
• määrata kuulmisnõustaja profiili;
• kirjeldada kuulmisnõustamisega tegelevate isikute ja organisatsioonide süsteemset koostööd, samuti omavalitsuste ja kuulmisnõustajate partnersuhete väljatöötamist

Strateegilise arengukava koostamise tingis vajadus määratleda kuulmisnõustamise olemus, eeldused ja tingimused selle
läbiviimiseks. Kava koostamise kaugemaks eesmärgiks on kuulmisnõustamise süsteemi käivitamine kogu vabariigis.
Käesolevas raamatus määratletakse kuulmisnõustamise tegevuste üldsuunad. Kitsamate eesmärkide elluviimiseks
töötatakse välja ja viiakse ellu rakendusprojektid.
Hetkeolukorrast ülevaate saamiseks uurisid raamatu autorid, milline on vaegkuuljate olukord praegu, millised on
vajakajäämised ja mida peaksid kuulmisnõustajad, vaegkuuljate esindusorganisatsioon ja kohalik omavalitsus
olukorra parendamiseks tegema.
Strateegia eri tahke arutati kahel suuremal koolitusel koos vaegkuuljatega Toilas ja Pärnus ning ühel kuulmisnõustajate
koolitusel koos maakondlike kuulmisnõustajatega Tallinnas.

Andmeid raamatu jaoks koguti küsitluse teel vaegkuuljatelt üle Eesti ja kõikidelt kuulmiskeskustelt.
Kuulmisnõustamise raamatus antakse ülevaade sellest, mis on kuulmispuue; kuidas suhelda inimesega, kes ei kuule hästi;
millised on kuulmisabivahendid ja kuidas neid soodustingimustel saada. Tutvustatakse, millistel tingimustel
saab taotleda puuet, töövõimetust ja erinevaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Üks peatükk on pühendatud
kuulmisspetsialistidele ja nende ametiülesannetele.
Kuulmisnõustaja ülesanded, kvalifikatsioon ja eetikakoodeks on lahti mõtestatud mitme alapeatüki kaudu.
Eesti Vaegkuuljate Liit on viimastel aastatel kuulmisabi osutajana teinud märkimisväärseid samme vaegkuuljate
olukorra parandamiseks. Raamatus antakse põgus ülevaade nii rehabilitatsiooniteenustest, mida juba praegu osutatakse kui ka
uuenduslikust kuulmisrehabilitatsiooniprogrammist, mille Eesti Vaegkuuljate Liit käivitab 2010. aasta sügisel.
Raamatu materjale valmistasid ette kuulmisnõustajad Eda Põld, Katrin Lapina, Ene Oga, Kaia Sillaste ja Külliki Bode.
Konsultantideks olid Uno Taimla ja Andrus Helenurm.

Tänan kuulmisnõustajaid ja konsultante tehtud töö eest.
Tänuavaldused ka Oliver Vaidele Kõrva-nina-kurguhaiguste Kliinikust audioloogia valdkonna tutvustamise eest. Rohked
tänud Johanna Jualale Soome Kuuloliitost, kes aitas kokku panna kuulmisrehabilitatsiooniprogrammi. Loodan, et
raamatust on kasu paljudele inimestele, eelkõige muidugi vaegkuuljatele endile.
Külliki Bode