Training Course “New Horizons in Human Rights Education “Tirane,Albania 2014

Albaania, Tirana 2014
Meie seiklus Erasmus Programmiga läbi THINK Eesti MTÜ algas väga ootamatult. Ettepaneku Albaaniasse koolitusele minna saime napilt kuu enne koolituse algust. Valikuvariandina oli ka selline riik nagu Türgi, kuhu ma veel kahjuks või õnneks jõudnud pole, aga siiski, et Albaaniasse kohale jõuda, selleks tuli minna läbi Türgi. Nimelt sai Istanbuli imetletud vahepeal rahvusvahelisest tsoonist.
Albaania tundus kohe huvitav ning lausa kutsus end valima, sest ma ei tea just väga palju eestlasi, kes seal enne käinud oleks. Ja neid, kes seal on viibinud, on seda just läbi Erasmus Programmi.
Meie teekond sinna ja tagasi oli üsna pikk ja keeruline, kuna nii hilja reisi planeerides eriti soodsaid pileteid enam saada polnud. Meie reis algas laevasõiduga Soome. Abikäe ulatas kohe Viking Line, kes tegi laevapiletitele väga soodsa pakkumise. Hommikusöögid Viking Line pardal olid kõige rikkalikumad. Helsingi Lennujaamas tuli veidi oodata, üsna ruttu saime siiski Istanbuli lennule. Ka Istanbulis ei pidanud kaua ootama ja hopsti varsti olimegi kohal – Albaania pealinnas Tiranas. Kokku ajakulu 13 tundi. Taksosõit lennujaamast hostelisse maksis kolmele inimesele 24 eurot. Tiranas ootas meid ees 30 kraadine palavus. Eestis oli just samal ajal juunikuiselt 0 kraadi sooja. Seega mõnus suvi oli meie jaoks alanud varem.
Esimesed päevad olid pigem olukorraga tutvumiseks. Koolituse teema oli „Uued horisondid inimõigustes“ (New horizon in Humar Rights). Koolituse käigus pidime erinevaid inimõiguste teemalisi ülesandeid lahendama, mis esialgu ei olnud väga kerged, kuid mida rohkem me nendega tegelesime ja sellel teemal arutlesime, seda kergemaks asi läks. Osalejaid oli nii kohalikke, Türgist, Makedooniast, Kosovost, Itaaliast, Bulgaariast, Serbiast ja Eestist. Kirju seltskond, aga omavaheline läbisaamine oli väga hea ning probleeme ei esinenud.
Majutus, toitlustus ja koolitus toimus kõik ühes kohas – hostelis „My Hostel“. Õnneks saime ülesannete täitmise käigus ka tutuvuda Tirana linnaga, samuti õnnestus meil viibida ühel koolituspäeval ka kõrgel mägedes. Meelelahutusena sõitsime köisraudteega, mille teekond oli päris pikk. Üheotsasõit kestis peaegu 15 minutit. Mägedes oli õhk suhteliselt hõre ning ilm väga palav, siis mõjus see rängalt just kohaliku piirkonna inimestele – mõnel läks bussiga mäkkesõites süda pahaks,üks tütarlaps lausa minestas. Lisaks külastasime ka kohalikku romade (mustlasrahvaste) MTÜ-d, mis jättis nendest väga hea mulje. Õppetoad (workshop) toimusid kõik inglise keeles. Inglise keelt rääkisid kõik üldiselt väga heal tasemel. Üllatas see, et vene keelt oskasid osalejatest vaid bulgaarlased. Kuna kohalikke oli ka päris palju, siis muidugi räägiti omavahel ka albaania keeles. Meil käisid ka külalisesinejad. Ülesannete täitmisel moodustati grupid erinevates rahvustest. Nii sai kõikigega piisavalt palju suheldud ja oma avamust avaldada. Kõige lahedam ja meeldejäävam oli muidugi kultuuriõhtu, kus iga riigi esinajad pidid pakkuma oma traditsionaalseid sööke-jooke. Meil endal olid kaasas liköör Vana Tallinn, rukkileib, vürtsikilud ja loomulikult Kalevi šokolaad ning lisaks mõned meened.
Õnneks leidsime ka võimalusi linnaga tutvumiseks. Seda sai teha lõunaks antud vabal ajal ning peale koolitust õhtusel ajal. Järgmisel korral tuleb olla targem, et kultuuri ja riiki rohkem näha, siis tuleks mõnest õppetöö tunnist lihtsalt kõrvale hiilida. Bulgaarlased kasutasid usinasti seda võimalust, ühel päeval käisid näiteks balletti vaatamas. Meie olime kahjuks liiga viisakad ja juhtuski nii, et ujuma me ei jõudnudki. Tirana asub merest umbes 70 km kaugusel, selleks oleks tulnud eraldi lausa vaba päeva varuda. Kahjuks selleks meil aega enam ei olnud.
Albaania kohta võib öelda, et eelarvamusi ja hirmujutte on sellest riigist palju olnud, kunagi oli see ka sõjapiirkond. Avastasime siiski, et õhtul ringi liikudes oli meil isegi turvalisem tunne kui Eestis. Soovitan julgelt kõikidel huvilistel kõhklematult Albaaniat külastada. See riik jättis meil sügava mulje ning kunagi tahaks kindlasti sinna tagasi minna, et vaadata seal ka mujal ringi. Tirana linn nägi väga kena välja. Liikluses valitses täielik kaos – kehtis suurema ja tugevama õigus. Teele tormata ei tasu, kuna kohalikud pole harjunud pidurdama. Õnneks ühtegi õnnetust me seal ei näinud.
Hinnatase olid natuke madalam kui Eestis. Väljas söömine oli seal suhteliselt odav.Nii mõnelgi õhtul nautisime kohalikku toitu. Motellis saime süüa 3 korda päevas ja päris hästi. Ka kaubandusega sai tutvutud, suur moodne ostukeskus asus kesklinnast veidi väljas – bussiga 15 minuti kaugusel.
Temperatuur oli juunikuus jaanipäeva aegu terve nädal 23-35 kandis. Öösel alla 20 ei langenud kordagi. Reisikulud kokku olid iseenesest päris suured, kuid kuna Erasmus Programm seda toetas, siis maksti 70% summast kinni. Kokku läks meil see õppereis maksma umbes 170 eurot inimese kohta.
Jäime kõik selle reisiga rahule ja soovitame kõikidel kindlasti seda võimalust ka kasutada!

Täname www.think.ee

1. Ümbrikusse sai jätta teistele osalistele kirju

2. Meie oma ühingust

3. Pilt linnas

4. Kes Kuhu Kuna?

5. Äpardused

6. Kultuuriõhtu